Arvustused

Hakkasin vaatama, sest peaosas Claudia Black. (Kes ei tea, kes on Claudia Black, siis -- minu sügavaim kaastunne, aga lootusetuid ei saa aidata...)

Ühesõnaga, Claudia teeb, mis suudab, et seda siit Marsini ulatuvate süžee- ja loogikaaukudega käkki elus hoida. Selle eest ka need 2 punkti. Kõik muu on alamõõduline jama.

Eks ole, Marsi orbiidil leitakse mingi kera, mis saadab kõigis Maa keeltes üht sõna: "Deus".

Aga see, miks see film on märatsev pask, ei saa öelda spoilerita: vanemapoolne valge mees püüab maailma päästa, kõrvaldades suure osa lolle. Ent loomulikult on see halb-halb-halb, sest hukkugu või inimkond, inimrämps on püha...

DSARTE sdva 

fweaf waefwaeAEFf

weafweaf WEFwef

ewrfEA wef wefw

Viimane vahipost on alati kõigest eelviimane
Isolatsioon. Üksindus. Väsimus. Tüdimus. Masendus. Lootusetus. Mahajäetuse tunne. Kohusetunne. Enesealahoiuinstinkt. Truudus. Ja reetlikkus.
See on film tulevikust, aga samas ka olevikust ja minevikust.
See linateos ei ole ainult ulmefännidele, sest siit tõuseb esile see, mis puudutab igaüht meist: inimene, inimlikkus... ja ebainimlikkus. Nagu see iga tõeliselt hea ulmeteose puhul olema peabki.
Ma ei ole kindel, kas film „Viimane vahipost” ikka on tõeliselt hea teos. Aga selle nimel on vähemalt kõvasti vaeva nähtud. Ja see annab lootust.
Head vaatamist!

No milleks seda nüüd vaja oli...?

Saurused. Action. Viimase hetke pääsemised.

Aga sisu, niipalju kui seda sel filmil üldse on, on lollakas, loogikavaba ja punnitatud.

Et palju päris heakvaliteedilist CGI-d, aga kõiges muus mitte lihtsalt ei jooksnud lati alt läbi, vaid libises mudas.